Pärast esimest tagasihoidlikku testhooaega ja numbritele otsa vaatamist tekib kummaline tunne. Meil on Eestis maad, kus toitu kasvatada. Kasvuperiood on küll lühike ja ilma kunstlikke tingimusi loomata saab saaki vaid kord aastas, aga see pole midagi uut. Peamine probleem on meie konkurentsivõime. Võrreldes piirkondadega, kus saab aastas mitu saaki, peame meie sama koguse saavutamiseks  vajaliku kasvupinna vähemalt kahekordistama.

Milline on Maakoda järeldus?
Traditsiooniline kasvatusmeetod ei sobi meie tingimustesse. See on igas mõttes kulukas ja ei ole jätkusuutlik. Esiteks vajab see liialt loodusressurssi. Teiseks on kõrvalkulud nii suured, et lõpuks ei jookse numbrid kokku. Kui aga kujundada hinnad selliseks, et tootmine tasuks ära, ei jaksaks keegi neid tooteid osta. Toota ju võiksime aga ostujõudu jääb meie turul napiks.

Kui mõelda sellele laiemalt on see hirmutav. Me sõltume teiste riikide toodangust, mitte ainult Maakoda toodete, vaid kogu meie toidulaua osas.

Lahendus -Proovime teisiti
Ainus reaalne viis edasi minna on testida uuemaid kasvatusmeetodeid, mis on säästlikumad ja tagavad suurema saagikuse. Üks selline meetod on hüdropooniline kasvatamine. Suurematele tootjatele on see tuttav teema aga enamiku jaoks pigem tundmatu.

Hüdropooniline kasvatamine toimub mullavabalt. Kõik toitained, mida taim tavapäraselt mullast saab, tulevad orgaanilisest toitainelahusest. Selline meetod võimaldab vähendada kasvatamiseks vajaliku vee hulka kuni 90%. Taimed kasvavad täpselt õigetes tingimustes, mis omakorda suurendab saagikust.

Maakoda on hankinud hüdropoonilise kasvatuse testkomplekti ning me tahame seda meetodit proovida. Kas õnnestub ? Aeg näitab 😊